Lõuna-Eesti Eramets on välja andnud raamatu “Elva ajast aega. Jutustusi Elva ajaloost”, kuhu ajaloolane Kalju Hook on kokku kogunud värvikad seigad ja isikud Elva ajaloost ning mille esmaesitlus toimus 27.juulil.
Tema sõnul sai raamatu kirjutamise idee alguse Elva Muuseumisõprade klubist.
“Kui see klubi loodi, siis kutsuti mind ka kampa. Seal on kombeks Elva ajalugu uurida, materjalidest referaate teha ja siis teistele esitleda,” rääkis Hook Muuseumisõprade klubist.
“Arvestades seda, et ma pole kuigi staažikas elvalane, tähendas Elva ajaloo uurimine minu jaoks tõsist tööd,” meenutab autor.
PIGEM JUTURAAMAT, KUI TEADUSLIK TEKST
Kalju Hooki jaoks on Elva väga kummaline ja huvitav koht, kus sünnivad andekad, karjäärivõimelised inimesed, kes elavad muide väga kaua.
“Siin kaante vahel on materjali vanast ajast, rüütliajast, Poola ajast ja Liivi sõjast kuni kaasaajani välja. Kogu Elva ajalugu on üks igavene põnev värk,” rääkis autor vaimustunult.
“Aga kahju, et vanal ajal polnud oma kroonikat,” tõdeb Hook.
Hook rääkis esitlusel, et raamat pole üldsegi mitte akadeemiline teos.
“Tahtsin selle raamatu teha kogu hingest nii, et see raamat oleks lihtsasti loetav, et ta oleks lihtsalt üks lugu,” ütles raamatu autor.
NÕUKOGUDE LIIDU SUVITAJAID JA ELVA POLIITIKAT EI PUUDUTANUD
“Materjali on raamatus väga palju, aga mõned asjad jätsin teadlikult välja,” rääkis autor raamatust.
Näiteks ei kirjutanud Kalju Hook Elva poliitika ajaloost ning Nõukogude Liidu kuulsatest tegelastest, kes siin Elvas suvitamas käisid.
“Mul on teatud arvamus mõningatest asjadest, erapooletu ma pole. Olen oma elus kohanud palju vene intelligente, aga nad pole sellised nagu olid nad enne liiduaega,” selgitas Hook.
“Vene intellekt viidi omal ajal Solovetski saartele või Petrogradi alla ning lasti maha. Mõned põgenesid nad Pariisi ja siis tont teab kuhu veel,” jätkas Hook.
“Seega vene intelligendid pole need samad, eriti loomeinimesed. Aga muidugi ei saa üldistada, olen kohutunud ka väga toredate inimestega,” tõdeb Hook.
“Ja poliitika- mul pole moraalset õigust anda hinnangut Elva regionaalpoliitikale sõja eel ja sõja järel, sest olen elanud Elvas vaid kuus aastat.
Küll aga on Hooki arvates Elva praegune areng kiire.
Autori sõnul kippus ta kirjutamise ja väljaandmise ajal võrdlema end kunagise ajalehe Elva Elu toimetaja Martin Lukkiga.
“Kui Elva Elu 1932. aastal esimest korda avaldati, oli hirmus kriisiaeg, aga Lukk võttis kätte ja tegi lehe, mis ilmus tugevalt viis aastat ning oli tollal üks parimaid,” rääkis Hook.
“Minu kirjutamise aeg polnud ka parasjagu soodne, siis hakati Elva muuseumit (Tartumaa muuseum- toim.) hävitama,” lisas ta.
2013. aasta aprillis toimetati viimased esemed Tartumaa muuseumist Eesti Rahva Muuseumi. Hook võttis selle, mis võtta andis.
“Eriti meeldisid mulle muuseumis hoitud elvalaste referaadid, mis osutusid raamatu kirjutamise jaoks tänuväärseks materjaliks,” on Hook tänulik.
RAHATA EI SAA MIDAGI
Autor rääkis esitlusel, et ta hakkas raamatut kirjutama ajastul kui rahata ei saa midagi.
“Ega pensionär võib ju vabalt sahtlisse kirjutada, aga avaldamiseks peab raha ka olema,” tõdes Hook.
“Ja siinkohal tahaksin teha suure kummarduse Elva Linnavalitusele, kes andis mulle projektiraha ning erilise tänu olen võlgu toredale inimesele, Aivo Johansonile, kes mind samuti toetas ja ütles mulle, et teeme ära!” on raamatu autor toetajatele tänulik.”
Muide, see raamat on tehtud Eesti parimas trükikojas,” lisas Hook.
Raamat on müügil järgmistes kohtades:
– SA Elva Kultuur
– Elva ja Arbimäe Konsum;
– Elva raamatupood;
– Tartumaa Tervisespordi Keskus;
– Verevi motell;
http://elva24.ee/Kultuur/article_1257_Elva-ajaloo-p245-nevaimad-peat%C3%BCkid-j245-udsid-raamatukaante-vahele.html
